Folkloorist Eesti Kaitseväes
Sügava kahetsusega pean nentima, et NSVL-i ja Austria-Ungari sõjaväele Eesti oma konkurentsi pakkuda ei suuda. Anekdootlikke lugude asemel esineb vaid situatsioonikoomika valdkonda kuuluvaid juhtumeid. Teenistusest vabal ajal õllekates ega lõbumajades jalaväelastega lööminguid ei peeta. Sõnavaragi sarnaneb teismeliste keelekasutusega. Mida peaksin siis teile jutustama? Situatsioonikoomikat asjasse pühendamatud ei mõista, kuulujuttude levitamine mulle ei meeldi, anekdoote sõjaväe kohta loeme meiegi ajalehtedest, spetsiifiline sõnavara täidaks vaevalt 0,0001% Wiedemanni sõnaraamatust. Rivilaulud ja sametlehvistatud kiisude ja kutsudega salmikud on loomulikult minevik. Aga nagu kroonus kombeks, annab ka mitte millestki midagi teha. “Käepärastest materjalidest, miks mitte?”

Tutvustan teile eelkõige meie väeosas kasutatavat sõnavara. Mujalt pärit väljendid olen omandanud erinevates kohtades õppides. Välja olen jätnud venelaste kõnepruugi (ei oska nii hästi vene keelt) ja roppused (“türa küll” ja “täitsa putsis” ainuvalitsus ei luba mitmekesisusel õitseda).

SÕNAVARA
Bizdets. Russism, mida kasutatakse lootusetu juhtumi või õnnetu sissekukkumise puhul.
Blokk. Nimisõnana võib asendada auastet (“Blokk Tereping”) või hädavarest, kellega ilmast ilma midagi tobedat juhtub. Samuti tähistab hoolimatusest või teadmatusest sündinud karistatavat tegu. Tegusõnana mõeldakse “blokkimise” ja “bloki maha panemise” all eelmainit teo sooritamist.
Dembel. Soldat, kellel on teenida jäänud vaid loetud päevad. Sobimatult käituvalt reamehelt võidakse küsida: “Dembel oled vä?”
Divikas. Divisjoni korrapidaja.
F1. Kasvatusmeetod, kus kästakse asjad loetud sekundite jooksul kapist välja kiskuda ja hiljem korralikult tagasi laduda.
Fa-fa-fa. Häälitsust saadab iseloomulik zest: kämmal tehakse nokka laiutavaks linnupeaks. Kasutatakse tüütava või silmnähtavalt ebausutava jutu katkestamiseks. Tähendus varieerub sõltuvalt intonatsioonist: “Ära lafiita, vastik tatt” kuni “Ja-jaa, usun-usun”.
Hapet ajama. Valetama või saba-sarvedeta juttu puhuma.
Happenägu. Ebameeldiv tüüp, kes “ajab hapet” või on üldse närvesööv tegelane.
Iso-staar. Liiga kaua isolaatoris viibinud isik.
Juba ma kuulen mopi vilinat. Märkus selle kohta, et ei koristata piisava intensiivsusega.
Jõukas. Varakusega pole 150-200 kr teenivatel “lapilistel” mingit pistmist. Tegemist on lühendiga jõusaalist.
KA-50. Vene helikopter on nime andnud võimlemisharjutusele, kus üks käsi liigub ühes, teine teises suunas. Sama moodi liiguvad kopteri kaks tiivikut.
Katus sõidab. Vaimne tervis on väga halvas seisus või on igasugune tasakaal juba ammu kadunud.
Kitse panema. Kaebama. Tegevusega võivad kaasneda kannatanute protestid peldiku seintel: “Oota jahihooaega, värdjas loom!” ja kitse pilt.
Koppa panema. Kaebama.
Kopp ees. Suur tüdimus ja masendus on laskunud põue.
Kulpi viskama. Kätt tervituseks tõstma. Mitte segi ajada au andmisega, sest au antakse vaid lipule, mälestussambale ja matusevoorile.
Kunn. Korrapidaja, kitsamas tähenduses patarei korrapidaja.
Kuulid koos. V.t. “katus sõidab”, kuid toon on hoopis suitsiidilikum.
Lafiitama. Segast, ebaolulist või kahtlast juttu puhuma. Enamasti halvustava tähendusega.
Lambist. Puhtjuhuslikult toimunud sündmus või loogilise seoseta antud käsklus. Eesliitena märgib õppimata või end täiendamata omandatud auastet. Näiteks “lambikindral”.
Lapiline. Omainimene, olgu ta siis Kaitseväest, Piirivalvest või Kaitseliidust.
Lappi lükkama. Neutraalses tähenduses põrandat pesema. Ilkudes peetakse aga silmas öist lisatoimkonda, mis möödub enamasti peldikut küürides.
Lebotama. Väga universaalne sõna. Kasutatakse nii pikutamise (“lebosse heitma”), asjatu vahtimise, laisklemise kui ka viilimise tähenduses. Lisaks saab eesliite lebo- liitmisega kirjakeelsetele sõnadele moodustada uudiskeelendeid.
Lebo-baas. Nõnda nimetavad range korraga väeosades vaevlevad ajateenijad Lennubaasi. Toon pole niivõrd halvustav kui igatsev.
Lebo-matt. Ametlikult ebasoovitav termin magamisaluse kohta.
Lebo-uss. 1. Silmnähtavalt laisk ning ükskõikselt oma ülesannetesse suhtuv kaitseväelane. Harva kasutatakse meditsiinilise parasitoloogia valdkonda kuuluvat väljendit: “Tal on lebo-uss sees”. 2. Medvendade õlamärgil lösutav madu.
Linnubaas. Lennubaasi nimetus sealt pärit võitlejate suus.
Linnupesa. Talvise välivormi müts, see “hundinahast” läkiläki.
Luupainaja. Kuperjanovlaste vapp. Enamasti lausutakse kadetseva pahatahtlikkusega: “Mis sa neist saada tahad; neil on ju luupainaja peal!”
Mis te täna lõunaks sõite? Nii küsitakse Meegomäel istuva relvapuhastaja käest. Kui too on menüü ette puterdanud, järgneb “parooli” teine osa: “Oli seda tõesti nii palju, et perse muutus nii raskeks, et ei jaksa enam püsti seista?”
Mis bändist te olete? See küsimus esitatakse pikkade (KV mõttes) juuste kandjaile. Pärit on ütlus ikka sealtsamalt Meegomäelt.
Misasja? Nõnda väljendatakse imestust ja protesti ebameeldiva või absurdse käsu peale. Pareerimiseks vastavad ülemad: “Sellist asja ei olemas nagu misasja!”
Mopp. Pehmete narmastega põrandapesuhari.
Mutrisse saama/andma. Silmas peetakse märkust või koguni kohvile kutsumist mõne “võlli” poolt. Väljendit on kasutatakse eelkõige kaadrikaitseväelaste ja ajateenijate allohvitseride suhete kirjeldamiseks.
Mutter punane. Nimetatud avaus alakeha selgmises osas on punane neil ajateenijatel, kes on tõsise märkuse saanud.
Miinipilduja tuli. Kasvatusmeetod*, mille puhul tuleb põrandale pikali heita, vasak käsi kõhu all ja parem kuklal. “Raskemiinipilduja tule” korral tuleb lisaks madratsi alla ronida.
Möla maha! Vaikust nõudev sõnapaar on ametlikult keelatud. Selle asemel soovitatakse märksa leebemat “Jutud jätta!”
Nussima. Alluvaid asjatult kiusama. Enamasti kiljutakse irooniliselt “No küll nussib!” siis kui kasvatusmeetodid mannetud tunduvad.
Oi Vana Halb! Fraasi lastakse valjul häälel kõlada kuradi asemel, sest nii ei ole tegemist vandumisega. Tihti hõigatakse ka “Oi negatiivne!”
Oksad laiali. 1. Poos, kus käed kohe kuidagi enam külgede vastu ei puutu. 2. Endast väga heal arvamusel olek, millega kaasneb eelmainit füsioloogiline väärastumine.
Pedaalid. On auk põrandas, kuhu poetatakse ainevahetuse jääkproduktid. Ja sellest august kahel pool on kohad jalgade jaoks. Defekalisatsiooniprotsessi saadavad meeleolukad hüüded: “Miin maha aseta!”, “Kas laskjad näevad oma sihtmärke?” “Ettekanded laskemoonast!” vms.
Pommiauk. Võimatult halbade olmetingimustega väeosa, kus seintelt koorub värv, põrandad on pinnulisest vineerist ja pesuruum meenutab bussijaama peldikut.
Pool Säälikut. Vägivaldsete kalduvustega inimene. Oli kord väeosas üks jõhkard, kes lubas kõigile ohvitseridele peksa anda ning lasti seetõttu mõne nädala pärast reservi, kus ta vägivallatlemise eest kinni pandi.
Puhv. Tegemist pole J. Haseki surematust teosest pärit puff’idega (lõbumaja), vaid puhvetiga.
Pulgad. Seersantide ja kapralite pagunitel ilutsevad kujundid.
Robinsonid. Pika sooja aluspesu püksid.
Salasamm. Peale jalgupurustavaid rännakuid kasutatav üksikvõitleja liikumisviis.
Seeru. Seersant, eelkõige nooremseersant. Pehme keelega öelduna kõlab nunnutamisena. Näiteks: “Väikesed seerud kõik magavad juba, minagi magama jään.”
Segast peksma. Antud juhul pole tegemist füüsilise vägivallaga vaimust vaesete kallal. Nõnda kirjeldatakse hoopis arusaamatut, saba ja sarvedeta juttu.
Sex-killer. Aluspüksid, mida tsivilistid tähistavad terminiga “olge-te-lahked”. Sõjaväelasliku kõnepruugi järgi on püstitatud kaks hüpoteesi: a) nimetatud riideeset kannavad vaid seksuaalroimarid; b) vastava tegumoega aluspüksid mõjuvad laastavalt sugulelule. Spetsialistid usuvad pigem hüpoteesi b.
Sitt keeb (100 kraadi). Närvid on läbi, kuid tegemist pole mitte vaikse ahastusega, vaid märatsuseelse seisundiga.
Sitt päev, kellele kurdad? Nõnda pareerivad ülemad kõik altpoolt tulevad pretensioonid. Näiteks ei jätkunud “Lebo-baasis” kõigile voodeid ja ilmajäänuid lohutati selle fraasiga.
Slang. Simulant või viilija, tegusõnana ka simuleerima. Sõnast annab tuletada fantaasiarikkaid keelendeid. Näiteks: “Ta ei saa kappi korda teha, ta põeb slangiiti.” “Elu slang” tähendab juba kogenud seanaha vedajat.
Soblajobla. Pullover või sviiter, mis ametlikes dokumentides kajastub “sooja aluspesu” nime all. Tihti tarvitatakse lühendit “sobla”.
Säbelema. Rivis sobimatult käituma. Keerutab keegi, vahib ringi või katsub midagi sosistada, “seeru” kohus on röögatada: “Ei säbele!”
Zajebiss. Russism, mis tähendab, et kõik on korras, parem ei saagi olla ning mingi oht ei varitse.
Tahm. Mõistmatu ja juhm inimene. Enamasti tarvitatakse staazikamate puupeade kohta sõnapaari “elu tahm”.
Tammetõru seiklused. Poti järgi lõigatud soeng: pealael karvad ja ääred kiilad.
Tiisleri teed minema. Ilma loata väeosa territooriumilt lahkuma. “Hüppesse minekut” enamasti ei tarvitata, sest esimese lahkuja üle irvitada on hoopis mõnusam.
Tiksuma. Tunnimeestel ja patrullil läheb aeg nii pikkamööda, et iga sekund loeb. Sestap nimetatakse postil olekut või patrullimist “tiksumiseks”.
Trampliin. Nii pidada “Kuperjanovis” “pedaale” nimetatama.
Uimama. Antud käsku aeglaselt ning vastumeelselt täitma. Tegevust ergutatakse koleeriliste hüüatustega: “Liigutab-liigutab, ei uima, ei hakka surema!”
Võitleja, mis tegemata jäi? Langeb kaela võitlejale, kes unustas ülemat tervitada.
Võll. 1. Kitsamas mõistes veebel; eriti vana ja kogemustega, kes endast auastmelt kõrgemaid rohelisi leitnandikesi paika armastab panna. Laiemas tähenduses kõik kaadrikaitseväelased. 2. Uhke, lahe, peen, äge. Tarvitatakse olukorra, eseme või isegi soengu iseloomustamiseks. Endast liiga heal arvamusel võitleja tuuakse maa peale tagasi küsimusega: “Mingi võll oled vä?” või noomitusega: “Ära võlla!” V.t. ka “oksad laiali”.
Öörahu-Äratus. Kasvatusmeetod*, mille käigus tuleb mõne minutiga riidest lahti koorida, teki alla pugeda ning järgmise käskluse peale sooritada vastupidine protsess.
                                                                                                                        
* Kasvatusmeetodid on need vaid väljaspool konteksti; õigel ajal öelduna on tegemist tavaliste käsklustega.

Eelmine Avaleht
Järgmine